Lihvimine

Enamkasutatavad lihvpaberid:
nr 100
nr 120
nr 150
nr 180
nr 220
pehmed lihvklotsid
karukeel

tööriistad
lihvklots
tolmumask
kindad

Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220

Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on. Alusta lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Niisuta puidu pind ja lase kuivada. Kui puit on täielikult kuivanud lihvi pind uuesti peenemateralise lihvpaberiga (suurem number nt 180). Lihvi alati pikki puidusüü suunda.

Miks peab puitu niisutama? Puidu niiskudes puit tursub ja puidu pind muutub ebatasaseks. Puit niiskub ka puitu peitsides või lakkides. Et peitsitud või lakitud puit ei muutuks ebatasaseks, tulebki teda ennem niisutada ja lihvida.

Ka lakkimise (värvimise) käigus tuleb teha vahelihv. Pärast  esimese kihi lakkimist, lase sel kuivada. Lihvi pind õrnalt  pehme lihvipadjaga mille karedus oleks u. 180-240.  Puhasta pind  lapiga tolmust ja laki uuesti. Vahelihvi tegemisel jälgi, et ei lihviks eelnevaid lakikihte läbi ega peitsi maha (juhul kui ese on peitsitud).

Nipid

Lihvi alati pikki puidusüü suunda.

Viimistluskihi vahelihvil on hea kasutada pehmet peeneteralist lihvklotsi.

Pehmeid lihvklotse on mugav kasutada ka liistude lihvimiseks.

Kui tegu on spoonitud puiduga ole ettevaatlik, et ei lihviks õhukest spoonikihti läbi.

Alati on oht, et servad ja nurgad saavad rohkem lihvitud, kui muud pinnad.

Tööohutus

Kasuta kindaid käte kaitseks – suureabrasiivilise ( teralise ) lihvpaberiga lihvides.

Ventileeri ruumi ja kasuta tolmumaski