LUBIKROHV

Lubikrohviga võib krohvida seest ja väljast, puit ja kivimaju. Alati kindel ja õige valik!

Klassikaline lubikrohvi koostis 1:1

12 kaaluprotsenti sideainelupja Ca(OH)2.  Arvestatud on kuivaine kaalu. Lubjapastas on umbes 50% vett.
38 kaaluprotsenti täitelupja CaCo3.  0-2, 0-4mm peenestatud lubjakivi.
50 kaaluprotsenti liiva. 0-4mm

Siseruumides krohvides ei pea täitelupja kasutama. (1:3  lubi – liiv)

Krohvitakse kolmes kihis
– sisseviskekiht. Müür kumab kergelt läbi
– täitekihid. Ühe kihi paksus 7-10 mm  (liivatera 0-4mm)
– viimistluskiht. Siledama pinna saamiseks kasutatakse peenema teraga liiva (liivatera 0-2, 0-1mm)

Mörti võib seinale visata, või kanda liibiga. Visamine on oluline tühja vuugiga kiviseina krohvimisel. Suurel pinnal on tõhusaim krohvipritsi kasutamine.

Kõik kihid peavad enne järgmise kihi pealekandmist olema kuivanud (sein kuivab heledaks).
Lubimört kivistub õhus oleva süsihappegaasi toimel (karboniseerub).
Enne iga kihi krohvimist niisutatakse krohvitav pind. 

Kasutatakse ka märg-märjale krohvimist. See nõuab tihedat (isegi 2 korda päevas) järelniisutust – kuni nädal.

Krohvida ei tohi päikesepaistelise ilmaga – vesi aurustub liiga kiiresti – pind praguneb. Tellingutel kasutatakse võrke.
Krohv peab enne öökülmade saabumist olema kuivanud. Kuu aega enne öökülmi lõpetatakse krohvimistööd.

Kui sein on krohvitud, niisutatakse seina 1 kord päevas lõpliku kivistumiseni. Kuni nädal.

Telliskivi seina krohvimisel peaks krohvikihi paksus olema vähemalt 15mm.
Palkseina puhul 25-30mm.

Vanade välisseinte (kirikud, mõidas) võib krohvikihi paksus olla isegi 40-60mm.

Vundamendi puhul alusta krohvimist 50mm kõrguselt maapinnast. Nii ei ima krohv maapinnast niiskust. Võimalus on ka 10cm kõrguselt krohv läbi lõigata.