Materjalid

Peitsidega toonitakse puitu. Peits ei kaitse puitu ja vajab eraldi puidukaitset (lakk, vaha, õli)

õlid
vahad
õlivahad

lakid:
-piirituslakk sellak  (sellaki helbed + tehniline piiritus)
-veebaasil valmistatud lakid
-lahusti baasil lakid
-kahekomponentsed lakid

värvid – linaõlivärvist täpsemalt rubriigis: Akende ja uste restaureerimine

Tööriistad

pintsel
svamm
tampoon
õhukesed kummikindad

Peits 
Peitsiga saab puidule sobiva tooni anda. Enimkasutatav on vees lahustuv pulberpeits. Peitsi pulbrile  valatakse  kuum vesi peale, segatakse ja lastakse jahtuda. Peitsilahuse jahtudes on peits kasutusvalmis. Niisuta puit niiske lapiga ja kanna peits pinnale pintsli või svammiga.
Proovipeitsimine. Enne proovi proovitükil, mis tooni peits on, sest erinevatel puiduliikidel on oma toon ja ka peits jätab erineva tooni. Vee lisades saad tooni heledamaks muuta. Parema ja ühtlasema tooni saad, kui peitsid kaks korda heledama peitsiga.  Kui valitud peitsitoon ebaõnnestub, pese pind veega ja nii saad enamuse peitsist  kätte. Kui peitsitud pind on kuivanud, lihvi tursunud puit peeneteralise lihvpaberiga (nr 220) jälle siledaks (Kasutada võib ka hobusejõhvi). Vees lahustuva peitsiga peitsitud pinda ei saa lakkida veebaasil olevate lakkidega. Vesi lahustab peitsi üles ja pintsel veab peitsi puidupinnalt minema. Selle vältimiseks tee sellakiga kruntlaki kiht.

Lisaks veebaasil peitsidele on veel piirituse ja lahusti  baasil olevad sünteetilised peitsid. Need on juba kaasaegsemad tooted, kuivavad kiiremini aga lõhnavad tugeva lahusti järgi. Sünteetilised peitsid kuivavad väga kiirelt – parema tulemuse annab pihustiga peitsimine. 

Peitsiga töödeldud mööbliese vajab kindlasti kaitsekihti (lakk, õli, vaha, …)

Õli
Linaõli on vana puidu kaitsmise vahend. Soovi korral saab linaõli lahjendada tärpentiniga. Kanna õli pintsliga pinnale, lase mõni minut õlil puitu imbuda ja kuivata üleliigne õli linase lapiga. Lase õlitatud mööbliesemel  kuivada nädal aega ja õlita uuesti. Lase uuesti kuivada ja hõõru mööbliese linase või villase lapiga läikima. Kui on soov puitu peitsida, siis tuleb seda teha enne õlitamist. 
Olemas on ka toonõlid. Värnits on keedetud linaõli ja sobib ka niiskematesse kohtadesse.

Õlitatud pind kardab niiskust  –  vajab hooldusõlitust

Õlised lapid võivad isesüttida (põleta lapid, või kasta vette)

Vaha
Vaha on vana ja tuntud puidu kaitsevahend. Vaha saab valmistada ise mesilasvahast. Soenda vaha sulamiseni, lisa tärpentini ja vaha ongi valmis. Vaha jahtudes hoiab tärpentin vaha ikka pehmena. Võib lisada ka veidi kampolit, et vaha jääks tugevam. Väga mugav on kasutada ka poest ostetavaid erinevates toonides valmisvahasid. Vali vaha vastavalt puidu (peitsi) toonile, see aitab ühtlustada puidu tooni ja parandab ka peitsimisel tekkivaid võimalikke vigu.

Kanna vaha linase lapiga ringikujuliste liigutustega puidule. Kui vaha on liiga paks ja seda on raske puidule hõõruda võib vaha kergelt soojendada. Kui kogu pind on vahaga kaetud, hõõru pind pikki puidusüüd üle. Lase vahal 2-3 tundi kuivada ja poleeri pind villase lapiga üle. Kui puidupoorid ei ole veel vahaga kaetud ja soov on need täita, korda protsessi. 
Sügavama läike saamiseks õlita puidu pind enne vahatamist. Lase 3-4 päeva õlil puitu imbuda, hõõru pind üle linase lapiga ja alusta vahatamist.

Vahatatud pind kardab niiskust. Ei soovita kasutada lauaplaatide puhul.

Vahased (õlivaha) lapid võivad isesüttida (põleta lapid, või kasta vette)

Lakid

Piirituslakk
Kõige rohkem on mööbliesemete viimistlemisel kasutatud šellakit (šellak polituur), mida ka tänapäeval restauraaturid kasutavad. Šellak on Indiast loomse päritoluga vaigust valmistatud lakk.  Šellaklaki kiht on väga õhuke ja hea tulemuse saamiseks tuleb mitmeid kordi pinda lakkida. Esimesed 2-3 kihti võib lakkida pintsliga. Tee vahelihv ja viimistle pind edasi  tampooniga. Tampoon valmista linase riide ribadest, mis on omakorda linase riide lapiga kaetud.

Vormi ribadest pihu suurune pallike, kata see linase lapiga ja seo otsast kinni. Kasta pallike laki lahusesse ja lase lakil palli imbuda. Pigista näpuotstega pall kuivemaks ja kata pall veelkord linase lapiga. Seda lappi ära seo kinni, vaid hoia näppudega paigal.  Lakkides libista palli ühtlase kiirusega üle lakitava pinna. Pinna kuivades võid uuesti pinna õhukese lakikihiga katta. Ära jäta palli kunagi lakkitaval pinnal ühe koha peale seisma. Seisev pall lahustab eelneva lakikihi.

Šellaklakiga saab ka pindu poleerida. See eeldab aga puidupooride täitmist pimpsipuruga ja väga pikka lakkimise protsessi, sest imeõhukestest lakikihtidest tuleb kasvatada paks peegelsile  poleerikiht. Tuntakse ka nn poolpoleeri, kus poleerikiht ei ole nii paks, kui täispoleeri puhul.

Veebaasil valmistatud lakk.
Vee baasil valmistatud lakki on kõige mugavam kasutada kodustes tingimustes. Lakk kuivab kiiresti ja ei lõhna tugevasti. Saada on matti, poolmatti, poolläikivat ja läikivat lakki. Kui sa soovid matti pinda, siis esimene kiht laki poolläikiva lakiga ja järgmised juba mati lakiga. Esimene poolläikiv kiht toob esile paremini puidu mustri.

Veebaasil valmistatud lakk võib puidule sinaka tooni tuua – selle vältimiseks krundi puidu pind enne šellakiga.

Veebaasil valmistatud lakk kisub puidust vesipeitsi välja – pind jääb laiguline – selle vältimiseks krundi pind enne šellakiga.

Linaõlilakk
Restaureerimistöödel kasutatakse linaõlilakke. Lakk on veekindel. Miinuseks on laki aeglane kuivamine.

Sünteetilised lakid. Võivad olla kiirelt kuivavad ja jätta tugeva kaitsekihi puidule, aga ei ole restauraatorite poolt soositud. Vajadusel kasutatakse laua- toolijalgade otste ja lauaplaatide puhul tugeva niiskuskindla kihi saavutamiseks.

Värvid

Linaõlivärv – vanasti kasutati just õlivärve, mis on valmistatud looduslikest toorainetest ja on väga vastupidavad.  Miinuseks on pikk kuivamisaeg.

Linaõlivärvist täpsemalt rubriigis: Akende ja uste restaureerimine

Kaasaegsed vee ja erinevate lahustite baasil valmistatud värvid ei ole restauraatorite poolt aktsepteeritud. Värv ise on küll vastupidav, aga värvikihi alla sattunud niiskus ei pääse läbi värvikihi välja ja hakkab puitu värvikihi alla mädandama.

Hooldus
Ettevaatlik peab olema õlitatud, vahatatud ja šellaklakiga kaetud pindade puhul. Kuna kõik need kardavad niiskust (lillevaas, kohvitass, niiske tolmulapp). Mööbliesemetelt tuleb tolm pühkida kuiva lapiga. Šellaklakiga kaetud pinda võib aeg-ajalt hooldada õliga.  Proovige mõnel väikesel ja mittenähtaval pinnal hooldusvahendi sobivust.
Õlitatud või vahatatud pinna puhul tuleb pind  3-4 aasta tagant üle õlitada või siis vahatada. 

Nipid

Proovi viimistlusmaterjali sobivust mittenähtaval pinnal (näit toolijala sisekülg)

Vana viimistluskihi võime alles jätta ainult siis, kui me teame, millise viimistlusmaterjaliga on tegu. Matistame lihvpaberiga pinna, pühime niiske lapiga tolmu ja viimistleme sama viimistlusvahendiga üle. Siis oleme kindlad et uus viimistlus nakkub vanaga ja püsib aastaid.

Tuleb jälgida, et viimistluskihid ei saaks liiga paksud. Ornamendid kaovad värvikihtide sisse ära ja uksed – sahtlid ei hakka enam korralikult sulguma.

Alati on parem mitu õhukest viimistluskihti, kui üks paks.

Tööohutus

Ventileeri ruumi, vajadusel kasuta respiraatorit

Värvi ja laki jääke ära viska loodusesse